Villagraanulid sisaldavad lämmastikku, fosforit, kaaliumi, magneesiumi, väävlit ning teisi mikroelemente. Lambavilla graanulid lagunevad maapinnas õhuhapniku, niiskuse ja soojuse mõjul. Lagunemise käigus eraldavad graanulid mikroelemente ja rikastavad seeläbi mulda. Lambavillast pressitud graanulid lagunevad maapinnas umbes 6 kuud. Pikaajaline lagunemine päästab taimekasvataja tülikast väetamisest.
Villagraanulitel on suur niiskusimavus, mistõttu väheneb nii kastmiskordade arv kui ka ülekastmise risk.
Graanulid sobivad eriti hästi kodude ja kontorite lillepottidesse ja konteineritesse, kus tavapäraselt kipuvad taimed kiiremini ära kuivama. Graanul aitab mullas vett salvestada ning niiskust vabastades väetatakse samaaegselt ka ümbritsevat mulda.
Lambavillast pressitud graanulid ärritavad limuste jalga ja sunnivad neid teist teed otsima.
Kasutades graanuleid kasvukohas ümber taime paksema kihina laotatult, aitab graanul hoida maapinda selle all ühtlasemal temperatuuril. Niimoodi toimides saab ära hoida nii kevadistest temperatuurikõikumistest tulenevat kahju kui tigude ja nälkjate pealetungi (jälgida tuleks, et graanulite pind oleks nt lehtede vaba, mida mööda tigu saab liikuda).
Lambavill oli kuni 21. sajandini tekstiilitööstuses laialdaselt kasutusel, mil sünteetilised kiud, nagu polüester ja nailon, selle suures mahus välja vahetasid. Tuhandeid aastaid kasutuses olnud lambavill kaotas suure osa oma tähtsusest, jäädes peamiselt käsitööd armastavatele inimestele väärt toormaterjaliks.
Lammaste tervise huvides on vaja neid kasvatamise käigus pügada, kuid pöetud vill on suuremale osale lambakasvatajatele jääkprodukt. Mõnedel andmetel 90% eesti lammastelt pöetud vill kas kaevatakse maasse, põletatakse või viiakse prügimäele.
Soovime anda võimaluse selle supermaterjali jätkusuutlikuks kasutamiseks: anname oma panuse ringmajanduse toimimisele, kus senine jääkprodukt leiab väljundi loodussõbraliku taimekasvatuse osana.
Oma katsetustest, õnnestumistest ja ebaõnnestumistest, oleme teinud järeldused ja pidanud oluliseks: